Urmas Paet: ka Eestis ei saa Ukraina toetamisel jääda lootma iseenesestmõistetavusele

Foto: Shutterstock

Euroopa Parlament toetas Ukraina igakülgse abistamise jätkamist Euroopa Liidult. Ka Euroopa Ülemkogu otsustas mõni aeg tagasi toetada Ukrainat 50 miljardi euroga. Lisan siia aga eelmise aasta lõpus kõigis ELi liikmesriikides ühesuguse metoodika järgi tehtud uuringu tulemused. Inimestelt küsiti, kas nad peavad õigeks Ukraina rahalist toetamist.

Ja tulemused on eestlastele ilmselt üllatavad, arvestades, et meile meeldib ju rõhutada, kui suured Ukraina toetajad me oleme ning mõistame, mis Vene agressioonisõjas Ukraina vastu tegelikult on kaalul.

Tegelik pilt on aga selline, et 96 protsenti rootslastest, 93 protsenti soomlastest, 91 protsenti taanlastest ja 89 protsenti portugallastest toetab Ukraina rahalist abistamist. Ka 86 protsenti leedulastest ja 77 protsenti lätlastest.

Kuid Eesti elanikest ainult 59 protsenti! Võrdluseks, sama suur ühiskonna toetus Ukraina abistamisele on ka Kreekas, 59 protsenti ja paljukirutud Ungaris on 58 protsenti.

See on tegelik reaalsus, milles peegeldub suur murekoht ehk väga paljud Eesti inimesed tegelikult ei mõista, miks on Ukrainat praegu oluline toetada. Ja mida tähendab see ka Eestile, kui Venemaa saavutab Ukrainas selle, mida ta soovib ehk Ukraina jäämise Venemaa otsesesse mõjusfääri sõjalise jõu kasutamise tulemusel.

Miks Eesti tulemused erinevad nii olulisel määral Soome või Rootsi, aga ka Läti ja Leedu omadest? Ometi oleme ju samas piirkonnas ning peaksime olema sarnase ohutunnetusega. Peamine põhjus on see, et erinevalt meie naabritest on Ukraina toetamise kaart kõvasti mängus Eesti sisepoliitikas. Seda on kasutatud väiklases sisepoliitilises kempluses, justkui võtaks Ukraina toetamine ära midagi Eesti inimestelt. Samas on jäetud lisamata suurem pilt ja selgitus, miks Ukrainat tuleb praegu kõige võimalikuga toetada ning miks on see Eesti otseses huvis, et Venemaa ei saaks Ukrainas oma tahtmist.

Näib, et Rootsis ja Soomes, aga ka Leedus ja Lätis on seda märgatavalt paremini mõistetud. Samas on Lätis vene kogukond suurem kui Eestis ning nii Rootsis kui Soomes on arvestatava toetusega EKRE sõsarparteid, kes pole erinevalt oma Eesti mõttekaaslastest oma riigi sisepoliitilises debatis Ukraina abistamise vajalikkust kahtluse alla seadnud. Pigem vastupidi. Nad mõistavad väga hästi, et Venemaa edu Ukrainas on otsene julgeolekuoht Põhjala piirkonnas. Isegi praegu, kui suured Vene ressursid on Ukraina ründamisega hõivatud, jätkub Venemaal tahet ja võimalust kimbutada teisigi riike. Selle tulemusel on Soome-Vene piir juba tükk aega suletud. Soome ja Rootsi on NATO liikmed.

Olen mures, et Eesti inimestest toetab Ukraina abistamist ainult 59 protsenti. Selle nimel peavad kõik tööle hakkama, et see suhtumine ehk probleemi olemuse mõistmine paraneks. Sest paraku kirjeldab see madal näitaja ka auklikku arusaama Euroopa julgeolekupildist, Venemaa agressiivsetest ambitsioonidest ning sellest, kuidas Ukraina vastupanu edukus Venemaa kallaletungile selle kõigega seotud on.

Ukraina abistamine võib küll ajutiselt vähendada võimalust rahaliselt mingisse muusse valdkonda panustada, kuid olemuslikult on see hädavajadus, et vähegi pikemas plaanis oleks Eestil ja teistel Euroopa riikidel üldse põhjust kauneid tulevikuplaane ja investeeringuid teha.

Euroopa Liidu riikide elanikud peavad Vene sõda Ukrainas üheks kahest kõige olulisemast probleemist, mis ELi ees on. Seda näitab ka üleeuroopaline suur toetus sammudele, mida Euroopa Liit seoses sellega on teinud. 89 protsenti Euroopa Liidu kodanikest toetab Ukrainale humanitaarabi andmist, 84 protsenti toetab Ukraina põgenike vastuvõtmist, 72 protsenti toetab Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioone ja rahalist abi Ukrainale. 66 protsenti toetab Vene meedia keelamist Euroopa riikides, 61 protsenti Ukrainale ELi kandidaatriigi staatuse andmist ja 60 protsenti relvastuse saatmist Ukrainasse.

Kui Rootsis ja Portugalis on Ukraina igakülgsele abistamisele kõige suurem toetus, siis kõige madalam on see Küprosel, kus vaid 31 protsenti inimestest toetab Vene-vastaseid sanktsioone ning sõjalist abi Ukrainale. Ka Bulgaarias toetab sõjalist abi vaid 31 protsenti inimestest. Seega kõrgetest ELi keskmistest näitajatest hoolimata on siiski Euroopas riike, kus Ukrainat on valmis toetama vähemus riigi elanikest.

Nii nõuab see pidevat tööd, et Euroopa Liidu poliitilist ühtsust Ukraina abistamisel hoida, kuni Vene agressioon Ukraina vastu on lõppenud. Ja selles asjus ei tohi liiga laiaks käriseda ka vahe riikide valitsuste otsuste ning avaliku arvamuse vahel, sest vastasel korral hakkab see paratamatult mõjutama ka poliitilisi otsustajaid. Niisiis tuleb selgitada ja selgitada ka enamikus Euroopa riikides ning sealjuures muidugi ka Eestis. Iseenesestmõistetavuse peale ei saa paraku lootma jääda.

Urmas Paet
Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees